Argazkia: Labayru Fundazioa
viejo -ja Es
1 adj. Ref. a cosa, que tiene muchos años
zahar, urte askoko, zahartu(ta), zaharkin.
Es un edificio muy viejo, se construyó en el año 1850: Urte askoko eraikina da, 1850. urtean altxatu zuten.
En esa vieja casa ya no vive nadie: Etxe zahar horretan inor ez da bizi orain.
2 adj. Antiguo o del tiempo pasado
lehengo, aspaldiko, antxinako/antzinako, zahar, ohiko, sasoi | aspaldi | garai | aldi bateko, noizbaiteko.
Ésa es una vieja controversia, así que olvidémoslo: Hori aspaldiko kontua da eta ahaztu daigun.
Me hizo mucha ilusión volver a oír aquellas viejas canciones: Poz handia emon eustan antxinako kanta hareek barrian entzuteak.
Este libro recoge los viejos refranes de la comarca: Liburuan eskualde honetako esakune zaharrak batuta dagoz.
3 adj. Gastado o estropeado
zahar, hondatu(ta), zakartu(ta), gastau(ta)/gastatu(ta), erabildu(ta), andeatu(ta), higatu(ta), ihetxe(rik); desmejorado; fig maskaldu(ta), mastrikatu(ta); ref. sólo a ropas maiz, maiztu(ta), maiz-maiz egin(da).
¿No pensarás salir a la calle con esos pantalones viejos?: Maiz-maiz eginda daukazuz prakak. Eurokaz kanpora urteteko akordua eukitea be!
4 adj., s. (Persona) que tiene muchos años
zahar, edadeko, adineko, nagusi, edadetu; // sólo [sust.] agure (mas.), atso (fem.); viejos atso-agureak, atsoak eta agureak.
Jóvenes y viejos, allí había de todo: Zahar eta gazte, han danetarik egoan.
5 s. (col.) Progenitor
aita (mas.), ama (fem.); progenitores guraso (frec. en plur.), aita-amak, aita eta ama.
Mis viejos me han castigado sin salir: Gurasoak urtetea galarazo deuste.